SÕBRAPÄEV
Maikuu teine pühapäev
Mall Hiiemäe
Maikuu teise pühapäeva määras emade austamise päevaks USA Kongress 1914. aastal, nii sai see päev riigipühaks.
Eesti Vabariigis hakati seda ülemaaliselt riigipühana tähistama 1923. aastast. Organisatoorselt olid tegevad Naiste Karskusliit, mitmesugused seltsid, Kristlik Nootre Naiste ühing, Naiskodukaitse rühmad.
Kirikutes toimusid jumalateenistused, koolides ja rahvamajades päevakohased kontserdid, aktused; tähistamise juurde kuulus lasterikaste emade austamine.
Emadepäeva sümboliks said Eestis metsa- ja aialilled
(mitte nelgid, nagu Ameerikas), deviisiks kujunes perekonna väärtustamine.
Nõukogude okupatsiooni aegu sai keelustatud emadepäeva asenduspühaks teistsuguse suunitlusega püha: rahvusvaheline naistepäev, 8. märts. Emade austamise üritusi asusid jätkama lasteasutused.
Taas kinnistati emadepäev riiklikuks pühaks Eesti taasiseseisvumise eel 1990. aastal.
Emadepäev on selline harras päev. Terve nädal tehakse koolis ettevalmistusi. Enne seda juba tükk aega käivad [lapsed] oksi korjamas ja ajatavad oksi kasvama, et kaunistada koolisaali. Emad tulevad peole, siis lapsed esinevad neile, tantsivad ja laulavad. Ka omatehtud asjakesed antakse üle. Pakutakse suupisteid ja pidutsetakse üheskoos.
Selliselt peeti emadepäevapidu koolides endistel aegadel.
VANAVANEMATE PÄEV
Vikipeediast
Päeva tähistamine aitab järeltulevatel põlvedel teadvustada, millist tugevust, teadmisi ja elutarkust vanavanemad pakkuda suudavad.
See omakorda aitab tihendada põlvkondadevahelist suhet.
Vanavanemate päeva tähistatakse ka mujal maailmas riikliku tähtpäevana või rahvuspühana - näiteks USA-s ja Kanadas.
See päev sai alguse Lääne-Virginia koduperenaisest Marian Mquadest, kelle eesmärk oli eelkõige avaldada toetust üksikutele vanuritele hoolde- ja vanadekodudes. Oktoobri esimesel pühapäeval peetakse vanavanemate päeva ka Inglismaal ja Prantsusmaal.
Kuigi kõik vanaemad ja vanaisad on ka emad ja isad, kellele kalendris pühendatud päris oma päev, on igati kiiduväärt, et memme ja taati peetakse veel ühe erilise päeva vääriliseks, sest küllaltki sageli võetakse vanavanemaid kõigi meie argiste toimetuste juures iseenesest mõistetavatena.
Memmel on alati lõhnavad pannkoogid ja maasikamoos laual lapselapsi ootamas ning vanaisa parandab katkise nuku või auto.
See ongi ju vanavanemate töö.
See päev annab võimaluse killukesegi hoolt ja armastust kõikidele Eestimaa vanavanematele tagasi anda. Igatahes, tore päev. [Ehrlich 2009]
MARDIPÄEV
Mis see mardipäev on ja miks seda tähistatakse, selle kohta saad lugeda BERTAST ja MIKSIKESEST
Perenaine peenikene,
ISADEPÄEV
Kompuutri-issi
Heiki Vilep
Issil arvuti on laual,
seal ta toksib tähtsal näol,
prillid nina peal ja kael on
sirge nagu kellakäol.
Pesueht kompuutri-issi,
kahju kohe hakkab tast,
mõtlesin, et mängiks veidi
ise ka kompuutri-last.
Klõpsisin kõik klahvid läbi,
siis kui issi õues käis,
nii ekraam sai täitsa tühjaks,
sinine ja puhas näis.
Nüüd on arvuti remondis,
issi kuid ei pahanda,
ütleb, et on vahel vahva
päris-issi olla ka.
VANAVANEMATE PÄEV
Vikipeediast
Päeva tähistamine aitab järeltulevatel põlvedel teadvustada, millist tugevust, teadmisi ja elutarkust vanavanemad pakkuda suudavad.
See omakorda aitab tihendada põlvkondadevahelist suhet.
Vanavanemate päeva tähistatakse ka mujal maailmas riikliku tähtpäevana või rahvuspühana - näiteks USA-s ja Kanadas.
See päev sai alguse Lääne-Virginia koduperenaisest Marian Mquadest, kelle eesmärk oli eelkõige avaldada toetust üksikutele vanuritele hoolde- ja vanadekodudes. Oktoobri esimesel pühapäeval peetakse vanavanemate päeva ka Inglismaal ja Prantsusmaal.
Kuigi kõik vanaemad ja vanaisad on ka emad ja isad, kellele kalendris pühendatud päris oma päev, on igati kiiduväärt, et memme ja taati peetakse veel ühe erilise päeva vääriliseks, sest küllaltki sageli võetakse vanavanemaid kõigi meie argiste toimetuste juures iseenesest mõistetavatena.
Memmel on alati lõhnavad pannkoogid ja maasikamoos laual lapselapsi ootamas ning vanaisa parandab katkise nuku või auto.
See ongi ju vanavanemate töö.
See päev annab võimaluse killukesegi hoolt ja armastust kõikidele Eestimaa vanavanematele tagasi anda. Igatahes, tore päev. [Ehrlich 2009]
MARDIPÄEV
Mis see mardipäev on ja miks seda tähistatakse, selle kohta saad lugeda BERTAST ja MIKSIKESEST
Laske mardid sisse
tulla,
mardid tulnud kaugeelta,
läbi pika pilliroo,
läbi kare kasteheina!
Mardi jalad valutavad,
mardi küüned külmetavad.
Mart pole tulnud saama pärast,
mart tuli vilja õnne pärast.
mardid tulnud kaugeelta,
läbi pika pilliroo,
läbi kare kasteheina!
Mardi jalad valutavad,
mardi küüned külmetavad.
Mart pole tulnud saama pärast,
mart tuli vilja õnne pärast.
Viskasin sisse viljaõnne,
Kannan sisse karjaõnne,
Saagu sul sead siledad,
Saagu sul lambad ladusad!
(Saagu sul tütrel tuhat kosja,
Sada saani seisku sanna takah,
Tuhat saani tarõ takah!)
Kannan sisse karjaõnne,
Saagu sul sead siledad,
Saagu sul lambad ladusad!
(Saagu sul tütrel tuhat kosja,
Sada saani seisku sanna takah,
Tuhat saani tarõ takah!)
Perenaine peenikene,
otsi mardile osada,
katsu mardile kalada.
Mart ei taha lambalihada
ega lahja lehmalihada.
 |
| Särgiümbrikud isale |
Kompuutri-issi
Heiki Vilep
Issil arvuti on laual,
seal ta toksib tähtsal näol,
prillid nina peal ja kael on
sirge nagu kellakäol.
Pesueht kompuutri-issi,
kahju kohe hakkab tast,
mõtlesin, et mängiks veidi
ise ka kompuutri-last.
Klõpsisin kõik klahvid läbi,
siis kui issi õues käis,
nii ekraam sai täitsa tühjaks,
sinine ja puhas näis.
Nüüd on arvuti remondis,
issi kuid ei pahanda,
ütleb, et on vahel vahva
päris-issi olla ka.
