Jõulud raamatukogus

Make a Smilebox slideshow

Päikesetäpiline lepatriinu

Lisaks isetehtud raamatule "Sipsiku televiisor", on meil nüüd olemas ka "Päikesetäpiline lepatriinu"!
Raamatut saab olema kaks eksemplari: I klassi õpilaste illustratsioonide ja suurtrükitähtedega ning IV klassi õpilaste kujundatud raamat, kus jutuke on kirjutatud väiketrükitähtedega.

Halloween

Reedel kogunes raamatukokku kirju seltskond: vampiirid, tondid, nõiad, kummitused, ei puudunud selgeltnägija ega ka kass.

Mis vägi siis tõi sellise ebamaise rahva kokku? Eks ikka halloween!

Aga mis asi see halloween on? Arvatakse, et Ameerikast meile jõudnud püha või komme.
Tegelikult on see 2500 aastat vana Iirimaa (keltide) püha. Hiljem hakati seda päeva nimetama kõikide pühakute päevaks. Ameerikasse jõudis see komme alles koos iirlastega, kes sinna rändasid.

Kui praegu on halloweeni üks tunnuseid näofiguuridaga kõrvits, siis vanasti oli selleks tühjaks õõnestatud naeris, millega viidi ühislõkkest koju süsi, et sealgi tuli läita.

Tänapäeval käivad maskeeritud ja kostüümides lapsed maiustusi küsimas. Meiegi teeme seda, kuid alles siis, kui on käes mardipäev.

Halloweeni tähistades tegime meie aga enestele lihtsalt ühe vahva olemise, millele eelnesid päevad, täis nuputamist ja ettevalmistusi.



Selgeltnägija heitis kaartide abil pilgu vastavalt kliendi soovile kas minevikku või tulevikku.

Oli aarete otsimist ja nõia meisterdamist, "kahtlaste" toitude manustamist ja näomaalimist.
Väike Nahkhiire mälumäng, Vampiir käseb ja joonistusvõistlus.



Kogu ettevõtmine algas aga tutvustamisega.
Kõik olid üksmeelselt nõus, et parim tegelane oli Vetsutont!


Halloweenlikke pilte vaata veel siit!

Vanamemmed omavahel

Meil kõigil on või vähemalt on olnud vanaema.
Vanaemaga on alati tore rääkida, kuulata jutte vanadest aegadest.
Kuid mida räägivad vanaemad omavahel?
Seda saab teada vaid siis, kui vaadata väikest näitemängu "Vanamemmed omavahel".
("Näidendeid koolilavale II osa" Lully Gustavson 2008.)
Näidend esietendus 10. oktoobril, 2009. a tähistamaks
Tsirguliina päeva.

Sinna ja tagasi

Muuseumis
Valga Muuseumis on praegu vaatamiseks kaks näitust, lisaks püsinäitusele.
Milline näitus oleks lastele veel põnevam, kui mitte mänguasjade näitus. Saime teada, missuguste mänguasjadega mängisid meie vanavanemad.

Valgamaalase toimetuses
Tegime teoks juba eelmisel aastal plaanitud külastuse ajalehe toimetusse, et saada näpunäiteid, kuidas üks uudislugu valmib ja lugejateni jõuab. Eriti vahva oli teada saada "homseid uudiseid" st nägime artikleid, mis ilmuvad alles järgmisel päeval.
Keeletoimetaja rääkis oma töö spetsiifikast - artiklid tuleb läbi lugeda vähemalt kaks korda.
Esimesel lugemisel vaadatakse loo emotsionaalset poolt, teisel lugemisel on aga pearõhk õigekirjal.
Kui kogu ilmuv materjal koos, asetatakse need vastava arvutiprogrammiga lehekülgedele. Seejärel trükitakse välja prooviväljaanne, et veelkord üle vaadata tekstide ja fotode paigutus paberkandjal.

Raamatuklubil on olemas ajalehe väljaandmise kogemus.
Reisilt saadud muljeid loodame avaldada Värvukeses nr 2.

Valga Keskraamatukogu Lasteosakonnas
Reisi lõpppeatuse tegime Valga raamatukogus. Väga teretulnud olid istumispadjad, et puhata väsinud jalgu. Mugavalt istudes ja jalgu sirutades oli mõnus kuulata raamatute tutvustusi. Nägime mitmesuguseid erikujulisi, põnevaid lasteraamatuid, millega sai ka mängida, lisaks lugemisele.

Muinasjututorn oli aga koht, kuhu ronimisest ei raatsinud keegi loobuda!
Koduteel arvasime kõik ühiselt, et reis oli tore ja kordaläinud! Reisipilte veel lisaks siit.

Raamatuklubi tegutseb jälle

Raamatuklubil on käsil kolmas tegevusaasta.

Esimene tegu, millega hakkama saime, oli jutukese illustreerimine. Kuna 21. septembril tähistati Edgar Valteri 80. sünniaastapäeva, siis mõistagi sai uued pildid raamat, mida on illustreerinud Edgar Valter. Meie valisime selleks ühe jutukese "Sipsikust".
Joonistused valmis, seadsime koos jutulõigud ka õigesse järjekorda, mis eelnevalt väikeste jupikestena illustraatoritele kätte jaotati.

Nõnda valmiski meie esimene raamat!

Sünnipäev raamatukogus

Ühel kenal, päikesepaistelisel laupäeval tähistas raamatukogus oma esimest juubelit raamatusõprade klubi liige Valerija.
See oli uus kogemus meile kõigile, nii raamatukogule, kui külalistele.
Sünnipäev kulges traditsioone järgides, maitsvaid toite süües ja mängides.
Mõtlemisainet, kas esimesele peole ka lisa saab, on küllaga!
Pilte sünnipäevast veel siit!

Roheline puu

Peagi on käes suvevaheaeg.
Aeg on kokkuvõtteid teha ka Rohelise puu "projektist".
Talvel said algklassid omale puu, mis oli üsnagi raagus, kuid tänu lastele on neil nüüd kenad rohelised rüüd.

Kuid ega see rüü ei tulnud sugugi kergelt. Oli tarvis raamatuid lugeda, kuna iga loetud raamatu eest sai rohelise lehekese, mille võis siis puule kleepida, kas või omanimelisele oksale.

Arvesse läksid ka need raamatud, mis olid kohustuslikud, ent laenutatud teisest raamatukogust. On ju meie vallas kokku neli raamatukogu, lisaks veel maakonna keskraamatukogu.


Nähtud vaeva eest said usinad lugejad kiituskirja, maiustusi ja mis kõige olulisem: omamoodi kogemuse, mille kohta öeldakse: Kaua tehtud, kaunikene!




Projekti lõpetame statistiliste andmete kogumisega ja analüüsimisega.
Praegu on teada III klassi tulemus: Kokku loeti 5344 lehekülge.

Mäng - Lapsed üle jõe

Kogu seltskond tuleb viia üle jõe - aga kuidas: nuputa!

Parimad etlejad

Kolmapäeva pealelõunal oli raamatukogu tulvil lastest. Peagi oli algamas kevadest luuletuste lugemine.
Kuid veel enne, kui etlemisega alustasime - austasime Valerijat, tänukaardi kavandi loojat, võitjat.

Tänusõnad kuuluvad ka neile lastele, kes võtsid vaevaks ise luuletada. Teemadeks seekord siis emakeelepäev, kevad ja varia.
Tunnustuse osaliseks ja tänukaardi said Kelly Niilus, Hõbe-Heli Ahk ja Veiko Leegiste, kelle luuletus oli vahvalt humoorikas, kuigi pealkirjaks "Halb päev".

Väikesed etlejad said oma esitustega väga hästi hakkama, oli ka esinemisärevust ja sõnade unustamist, kuid esinemiskogemuse võrra rikkamad on kõik esinejad.

Lemmikud, kes kõige rohkem meeldisid, need selgusid üsna kiiresti. Valikud ja otsused, mida langetasime, võeti vastu üksmeelselt.

I klass - Elina Rosenberg
II klass - Cady Jõesaar
III klass - Vaike-Liine Rehkalt
IV klass - Liina Suur
Publiku lemmik III klassi trio - Birgit Martinson, Keili Ust, Timmo Tohus

Eripreemia said veel Valerija Kozlova ja Andra Punt.


Kõik koos:

Ajaleht Värvuke

Raamatuklubi liikmed saavad nüüd kokku esmaspäeviti, seitsmenda tunni ajal. Viimasel kokkusaamisel otsustasime hakata välja andma ajalehte Värvuke. Klubiliikmed said ülesanded, vastavalt sellele, mis kellelegi meeldis ja huvi pakkus. Nagu ajalehes ikka, on sisu jaotatud rubriikidesse: intervjuu, omalooming, nuputamiseks, ristsõnad, jt teemad.
Ajalehega Värvuke saab lähemalt tutvuda raamatukogus!

Emakeelepäevale pühendatud luuletused

Minu kodumaa
Kelly Niilus 3. klass

Tagula on kaunis ääremaa,
ei siin iial igav olla saa.
Siit ma julgelt astun teele
kooli poole rõõmsal meelel.

Siin elavad mu vanemad,
kes õpetavad mind,
austama ja armastama
kodumaad ja isamaad.

Tsirguliina ilus koht
siin on minu kooli koht.
Õpetaja armas, hea
targaks teeb meid õige pea.

Õues laulab linnukoor,
Tsirgus laulab lastekoor.
Nõnda ruttu möödub aeg
peagi kevade on käes.

Emakeelepäev 14. märtsil

Emakeelepäevaks!

Eesti keel on meie emakeel,
mis ilusam võiks olla veel.

Ja märtsikuus - me kõik ju teame,
on emakeelepäev - me seda peame.

Kas teate kes, on päeva looja,
kevadkuusse - selle tooja?

Kindel tähendus on päeval sel,
see arvata nüüd jäägu teil...

Kel vastus huulil, see öelgu kohe -
me emakeeles - kus sõnu pole vähe!




14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva. Miks just siis?
Täpselt samal kuupäeval sündis ka eesti kirjanik
Kristjan Jaak Peterson.
Emakeelepäeva mõtte algataja oli Meinhard Laks, põline virulane, elupõline õpetaja, üks Viru vägevatest. (Ajalehest Sirp)

Kodukakk - aasta lind 2009

2009 aastal valiti Eesti Ornitoloogiaühingu poolt aasta linnuks kodukakk. See on järjekorras juba 15.

Kodukakk on tänu oma öisele eluviisile salapärane ja veidi müstiline lind, nagu ka kõik teised kakulised. Müstika ja salapära jõuab meieni tänu kakukaamerale. Kodukakul on olemas ka oma veebileht.

9. märtsil oli tsirgupäev. Kõlab see ju tsirguliinlastele imeliselt. Linnupäeva tähistamiseks võtsid 1-4 klassi õpilased aastalinnu auks joonistada kodukakku.





Pildialbum

Raamatupuu

Õues on juba tunda kevadehõngu. Pole kaugel enam see aeg, kus puudel puhkevad pungad. Väikesed raamatulugejad I-IV klassini said omale ühe üsna raagus puu. Et puu saaks toreda rohelise leherüü, selle jaoks on vaja iga lapse hoolt ja vaeva. Nimelt - iga läbi loetud raamatu eest saab lugeja raamatukogust lehekese, mille ta kleebib puule. Mida rohkem loetud raamatuid, seda rohkem lehti ka puul.

Piltidel "Enne" I ja II klass. Kolme kuu möödudes esitleme pilte "Pärast".

Iseseisvuspäev ja vastlapäev

24. veebruar on meie riigi iseseisvuspäev.
Tänavu tähistame seda juba 91. korda.

Kuna väga palju räägitakse kokkuhoiust ja tarkusest rahaga hoolikalt ringi käia, siis meisterdasime endilegi "taskukohased" rahakotid:


Head Eesti Vabariigi aastapäeva!



24. veebruar on ka vastlapäev. See on liikuv püha, meie rahvakalendris üks olulisemaid tähtpäevi, mille peamised traditsioonid on püsinud tänaseni.
Kõige sagedsem ja iseloomulikum oli liulaskmine. Peale trallimist liumäel lasti hea maitsta seajalgadel. See oli vastlapäeva autoit.
Seajalgadest saadi lastele mängimiseks vurriluud. Vastlapäeval ennustati ka ilma: Kui vastlapäeval on külm, tuleb külm kevad, kui soe, siis soe kevad.
Tänapäeval aga ei ole õigeid vastlaid, kui ei ole söödud vastlakukleid!


Lustakat vastlapäeva!

Tänukaart raamatukogult

Lõpusirgele hakkab jõudma tänukaardi kavandamine.

Koolirahvale hindamiseks panime joonistatud kaartidest välja näituse.







Kõige enam hääli kogus kaart nr 4.

Sõbrapäevaks!

Salme sõbrapäeva kaardile ...

Ei soovi Sulle ma magusat torti,
vaid palju sõpru õiget sorti.

Sõprus on kui klaas -
kerge purustada,
raske parandada.

Sõber, anna mulle käsi,
kahekesi me ei väsi.

Head uut aastat!

Käes on 2009 aasta.

Kuigi kõik on taas alguses, on lõpukorral maiustused.
Mis siis muud, kui asume piparkoogimaja kallale!
Mõne hetke pärast meenutas see Pirita kloostri viimaseid päevi.

Rõõmsaid kohtumisi raamatukogus!