Emakeelepäev 14. märtsil

Emakeelepäevaks!

Eesti keel on meie emakeel,
mis ilusam võiks olla veel.

Ja märtsikuus - me kõik ju teame,
on emakeelepäev - me seda peame.

Kas teate kes, on päeva looja,
kevadkuusse - selle tooja?

Kindel tähendus on päeval sel,
see arvata nüüd jäägu teil...

Kel vastus huulil, see öelgu kohe -
me emakeeles - kus sõnu pole vähe!




14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva. Miks just siis?
Täpselt samal kuupäeval sündis ka eesti kirjanik
Kristjan Jaak Peterson.
Emakeelepäeva mõtte algataja oli Meinhard Laks, põline virulane, elupõline õpetaja, üks Viru vägevatest. (Ajalehest Sirp)

Kodukakk - aasta lind 2009

2009 aastal valiti Eesti Ornitoloogiaühingu poolt aasta linnuks kodukakk. See on järjekorras juba 15.

Kodukakk on tänu oma öisele eluviisile salapärane ja veidi müstiline lind, nagu ka kõik teised kakulised. Müstika ja salapära jõuab meieni tänu kakukaamerale. Kodukakul on olemas ka oma veebileht.

9. märtsil oli tsirgupäev. Kõlab see ju tsirguliinlastele imeliselt. Linnupäeva tähistamiseks võtsid 1-4 klassi õpilased aastalinnu auks joonistada kodukakku.





Pildialbum

Raamatupuu

Õues on juba tunda kevadehõngu. Pole kaugel enam see aeg, kus puudel puhkevad pungad. Väikesed raamatulugejad I-IV klassini said omale ühe üsna raagus puu. Et puu saaks toreda rohelise leherüü, selle jaoks on vaja iga lapse hoolt ja vaeva. Nimelt - iga läbi loetud raamatu eest saab lugeja raamatukogust lehekese, mille ta kleebib puule. Mida rohkem loetud raamatuid, seda rohkem lehti ka puul.

Piltidel "Enne" I ja II klass. Kolme kuu möödudes esitleme pilte "Pärast".

Iseseisvuspäev ja vastlapäev

24. veebruar on meie riigi iseseisvuspäev.
Tänavu tähistame seda juba 91. korda.

Kuna väga palju räägitakse kokkuhoiust ja tarkusest rahaga hoolikalt ringi käia, siis meisterdasime endilegi "taskukohased" rahakotid:


Head Eesti Vabariigi aastapäeva!



24. veebruar on ka vastlapäev. See on liikuv püha, meie rahvakalendris üks olulisemaid tähtpäevi, mille peamised traditsioonid on püsinud tänaseni.
Kõige sagedsem ja iseloomulikum oli liulaskmine. Peale trallimist liumäel lasti hea maitsta seajalgadel. See oli vastlapäeva autoit.
Seajalgadest saadi lastele mängimiseks vurriluud. Vastlapäeval ennustati ka ilma: Kui vastlapäeval on külm, tuleb külm kevad, kui soe, siis soe kevad.
Tänapäeval aga ei ole õigeid vastlaid, kui ei ole söödud vastlakukleid!


Lustakat vastlapäeva!

Tänukaart raamatukogult

Lõpusirgele hakkab jõudma tänukaardi kavandamine.

Koolirahvale hindamiseks panime joonistatud kaartidest välja näituse.







Kõige enam hääli kogus kaart nr 4.

Sõbrapäevaks!

Salme sõbrapäeva kaardile ...

Ei soovi Sulle ma magusat torti,
vaid palju sõpru õiget sorti.

Sõprus on kui klaas -
kerge purustada,
raske parandada.

Sõber, anna mulle käsi,
kahekesi me ei väsi.

Head uut aastat!

Käes on 2009 aasta.

Kuigi kõik on taas alguses, on lõpukorral maiustused.
Mis siis muud, kui asume piparkoogimaja kallale!
Mõne hetke pärast meenutas see Pirita kloostri viimaseid päevi.

Rõõmsaid kohtumisi raamatukogus!