Meenutades linnupäeva

2010. aasta linnuks valiti hallselg ja punaselg õgija. Jätkates aastalinnu joonistamise traditsiooni, valmisid ka selle aasta linnupildid.
Lisaks on linnupilte vaatamiseks veel raamatukogus.

Pildiseanssi vaadates märkad, et igal pildil on number - vali välja see joonistus, mis sulle kõige rohkem meeldib ja hääleta oma lemmiku poolt raamatukogus!

Customize your own picture slideshow

"Õnnelinnu" ühiskülastus

Raamatukogus olid täna Tsirguliina lasteaia õnnelinnud e siis kõik see mees!
Ühises vestlusringis arutasime emakeelest ja Lugemisaastast.

Lapsed kuulasid lugu raamatust "Autopõnn Anto ja uus tüdruk".




Põnevust pakkus raamatukogu kõige suurema ja väikseima raamatu vaatamine.

Vaatamiseks ja uurimiseks oli veel palju raamatuid,
mis tundusid väga huvitavad, eriti sellised, millega saab ka midagi muud ette võtta, peale lugemise.

Lihtsuses peitub võlu

Mida kõike võib teha ühest väikesest paberitükist: raamatuid, pildiraame, kaarte.
Raamatuklubilased on usinad voltijad - väike raamat, kuhu sisse kirjutada nt 3-5 sõnast koosnevaid luuletusi!

Sõbrapäev on kohe-kohe saabumas, valmista ise kaart, et üllatada sõpra: jagatud rõõm on poole suurem!

Sõbrapäevatervituse võid edastada ka teoga, kes on küll aeglane,
kuid sihikindel!

Kingituseks sobib ka pildiraam - soolatopsi voltida oskab iga laps, natuke teisipidi voltimist veel, tagumisele küljele tugijalg ja valmis ta ongi - vaja veel vaid üks sõbra pilt!

Jõulud raamatukogus

Make a Smilebox slideshow

Päikesetäpiline lepatriinu

Lisaks isetehtud raamatule "Sipsiku televiisor", on meil nüüd olemas ka "Päikesetäpiline lepatriinu"!
Raamatut saab olema kaks eksemplari: I klassi õpilaste illustratsioonide ja suurtrükitähtedega ning IV klassi õpilaste kujundatud raamat, kus jutuke on kirjutatud väiketrükitähtedega.

Halloween

Reedel kogunes raamatukokku kirju seltskond: vampiirid, tondid, nõiad, kummitused, ei puudunud selgeltnägija ega ka kass.

Mis vägi siis tõi sellise ebamaise rahva kokku? Eks ikka halloween!

Aga mis asi see halloween on? Arvatakse, et Ameerikast meile jõudnud püha või komme.
Tegelikult on see 2500 aastat vana Iirimaa (keltide) püha. Hiljem hakati seda päeva nimetama kõikide pühakute päevaks. Ameerikasse jõudis see komme alles koos iirlastega, kes sinna rändasid.

Kui praegu on halloweeni üks tunnuseid näofiguuridaga kõrvits, siis vanasti oli selleks tühjaks õõnestatud naeris, millega viidi ühislõkkest koju süsi, et sealgi tuli läita.

Tänapäeval käivad maskeeritud ja kostüümides lapsed maiustusi küsimas. Meiegi teeme seda, kuid alles siis, kui on käes mardipäev.

Halloweeni tähistades tegime meie aga enestele lihtsalt ühe vahva olemise, millele eelnesid päevad, täis nuputamist ja ettevalmistusi.



Selgeltnägija heitis kaartide abil pilgu vastavalt kliendi soovile kas minevikku või tulevikku.

Oli aarete otsimist ja nõia meisterdamist, "kahtlaste" toitude manustamist ja näomaalimist.
Väike Nahkhiire mälumäng, Vampiir käseb ja joonistusvõistlus.



Kogu ettevõtmine algas aga tutvustamisega.
Kõik olid üksmeelselt nõus, et parim tegelane oli Vetsutont!


Halloweenlikke pilte vaata veel siit!

Vanamemmed omavahel

Meil kõigil on või vähemalt on olnud vanaema.
Vanaemaga on alati tore rääkida, kuulata jutte vanadest aegadest.
Kuid mida räägivad vanaemad omavahel?
Seda saab teada vaid siis, kui vaadata väikest näitemängu "Vanamemmed omavahel".
("Näidendeid koolilavale II osa" Lully Gustavson 2008.)
Näidend esietendus 10. oktoobril, 2009. a tähistamaks
Tsirguliina päeva.